Senin, 11 April 2011

KAZU VICE PM “NAKONU”, HO TENDENSIA POLITIKA

JOSEFA PARADA – SUARA TIMOR LOROSAE – 11 abril 2011

DILI – Bloku Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) konsidera, kazu Vice Primeiru Ministru, Jose Luis Guterres nakonu ho tendensia politika ho forma politizasaun ba aktus nebee akuza hasoru membru governu nee. Tamba nee, deputadu husi bloku AMP husu ba Tribunal Rekursu atu uza kompetensia tomak hodi haree tuir lalaok Ministeriu Publiku nian.


Tuir Deputadu Aderito Hugo da Costa husi Bankada CNRT, deputadu sira uza tipu rezolusaun atu ekspresa sira nia lamentasoens, tanba haree praktika balun husi Ministeriu Publiku hatudu sinal politizasaun.
Aderito hanoin, bazea ba faktus no evidensia, loloos laos Vice PM mesak mak ba hatan iha tribunal. Iha tan autor seluk nebee involve hotu iha laran, maibe Ministeriu Publiku iha ninia prosesamentu abandona tiha.

“Autor sira nee laiha prosesamentu, Ministeriu Publiku abandona tiha deit, la tau konsiderasaun, avansa liu fali Senhor Jose Luis Guterres. Ida nee maka ami hare hanesan praktika iha aktus ida ke ho intensaun politiku ka politizasaun ba aktus ida nee. Tanba nee maka tuir regras mos Parlamentu liu husi deputadus sira, husu ba Tribunal Rekursu atu halo tuir nia kompetensia hodi atu haree lalaok Ministeriu Publiku ninian,” hatete Aderito ba STL iha PN, Kinta (7/4).

Aderito rekoinese Prokuradoria Jeral Republika mak kaer prosesu kazu ida nee, no deputadu sira sei la tama ba laran. Maibe konsidera ba pratika nebee iha tendensia politizasaun, PN haruka ona karta ida ba Ministeriu Publiku hodi fo hatene kestaun nee. “Ita la kondena ema, maibe hare katak nee laos deit deputadu sira, maibe observasaun publiku ninian mos iha lametasoens barak.

Tanba iha evidensia forte tebes katak aktus barak nebee Ministeriu Publiku labele abandona hela,” tenik Aderito.

Nia rasik pesimista ho kredibilidade justisa, wainhira aktus Ministeriu Publiku nian laiha mudansa.

“Ida nee maka problema ba ami no mos ba publiku. Problema ba ita maka nee, see aktus Ministeriu Publiku nian lao nafatin hanesan nee, ho tendensia politika nafatin, kredibilidade justisa nee maka ema kestiona. Agora kredibilidade justisa ema kestiona nee la diak, desizaun justisa nian lao ho kredibilidade ho dignidade para ema bele respeita,” Aderito dehan.

Xefe Bankada CNRT nee haree katak Ministeriu Publiku hatudu hela diskontendementu no hatudu hala indikasaun politizasaun nebee loloos labele. Kritika ba Ministeriu Publiku laos ho intensaun atu hanorin malu, maibe atu kontrola malu, atu kurije malu, laos atu hatun malu.

Entretantu ba asuntu nebee hanesan, Deputadu Adriano do Nascimento husi PD mos esklarese kona ba suspensaun imparsial Vice PM nian, nebee Parlamentu Nasional aprova tiha ona.

“Hau hakarak hatete, tanba sa mak ami tau iha rezolusaun suspensaun imparsial katak loron ida ba hatan ih tribunal no remata julgamentu, fila mai halao funsionamentu hanesan Vice PM nafatin. Id nee tanba Timor-Leste seidauk iha lei konaba suspensaun, Timor-Leste seidauk iha lei konaba atu hasai imunidade, maske iha konstituisaun hatete,” dehan Adriano.

Xefi Bankada PD nee mos esplika tan katak rezolusaun ka politika ida Parlamentu halo nee tanba orgaun ida tribunal ka justisa nia hahalok lao la loos ona, liu-liu Prokuradoria Jeral Republika.

Primeiru, see halo komparasaun ho kazu Vice PM Jose Luis ninian, iha neba Doutora Adalgiza maka asina, Doutor João Camara halo proposta no CC ba Jose Luis Guterres. Iha surat nee mos hatete katak atas instruksi Perdana Menteri Dr Jose Ramos Horta liu husi embaixador New York, Nelson, maka Sekretariu Jeral propoin ba Vice Ministra atu haruka ba.

“Problema mak nee, tanba sa ema sira nee la kona, nusa ida aprova nee la proses, ida nebee propoin maka kona, ida seluk nee maka hetan fali julgamentu. Tanba nee maka ami hare katak Prokuradoria Jeral Republika nee tribunal tenki haree tanba la duun loos ona,” tenik Adriano.

Adriano hanoin, kazu Vice PM Jose Luis Guterres nee klaramente nee tendensia politika. Needuni iha proposta rezolusaun nee hakarak hadia sistema. Proposta rezolusaun nee la tau ema nia naran, la temi prokurador see, maibe sira hakarak haree sistema hotu.

“See temi prokurador 1 ka 2 nee PN julga ema ona. PN la bele temi prokurador ida nee halo sala no ida nebaa halo sala, tanba PN laos tribunal. PN hatete katak instituisaun PGR nee lao la duun los ona. Agora depende prokurador nebe maka halo buat nee, konformi tribunal maka haree,” afirma Adriano.

Adriano dehan, hanesan Xefi Bankada nia louva tebes inisiativa Fretilin nian nebee lori elementus rasik nebee ukun governu AMP nian atu ba justisa nebee halo korupsaun ka KKN.

“Hau hanoin buat diak ida AMP tenki banati tuir so ke kebetulan eis membru Fretilin nian nee mai hamutuk ho AMP hanesan Vice PM, mais laos prosesu Vice PM tanba Vice PM AMP nain seidauk halo buat ruma,” Adriano dehan.

Nunee mos Deputadu Natalino dos Santos husu ba tribunal atu halo inkeritu ho investigasaun ba PGR relasiona ho kazu Vice PM Jose Luis Guterres. Tanba ktuir sira nia haree, akontese injustisa boot nebee PGR halo. Autor-autor prinsipal sira nebee asina kontratu no ema sira nebee selu osan nee disklui ka hasai tiha fali nudar akuzador, no ema nebee haree la lolos maka sai fali arguidu.

Tanba nee nia husu ba tribunal supremu justisa tanba atu halo investigasaun tuir alinea 3 artigu 42 estatutu majistratura katak so supremu tribunal maka halo inkeritu ba PGR, entaun rezolusaun halo atu tau justisa.

“PN hakarak husu rezolusaun ida nee para prevene ba oin justisa nee la bele sai fali hanesan palku politiku para atu politiza. Instituisaun PGR tenki sai hanesan instituisaun ida nebee garanti justisa no defende dereitu estadu ida nian, tuir konstituisaun fo ba sira,” hatete Natalino.

Husi Bankada Fretilin, Aniceto Guterres komenta katak iha momentu nee PGR seidauk Ana Pessoa ida. Prokurador investiga tiha kazu nee, tanba iha evedensia forti entaun prokudor inkaminha ba Ministeriu Publiku hodi prosesa.

“Nee vingansa halo nusa, see ita hot-hotu liu-liu AMP sira dehan atu kombante korupsaun nauk 5 cen mos sai tenki ba kadeia, nee komitmentu ita hotu ninian. Entaun ami hetan indisiu sira hanesan nee ami halo keixa. Bankada Fretilin maka halo keixa, sei hanesan nee kona ita nebe ita halo vingansa politika. Nee hanesan buat ida nebee buka aranja razaun karik laiha prova tribunal absolve, nee buat seluk, maibe iha prosesu nee hanesan ne’e,” Aniceto argumenta.

See dehan korupsaun, katak Aniceto, laos tanba nia Jose Luis Guterres, maibe durante nee sira mos foti kestaun korupsaun see-see nian deit mos tanba prinsipiu estadu dereitu no lei nee ba ema hotu.

Aniceto hatutan, laiha problema kuandu AMP sira halo karta ba PR hodi husu PGR Ana Pessoa Pinto rezigna aan. Uluk, katak Aniceto, AMP sira maka husu Ana Pessoa nee atu sai PGR, laos Fretilin.

“Hau koalia bei-beik iha nee, Partidu Fretilin nem koinesementu, nee aseitasaun privadu ninian rasik atu asume kargu ida nee. Agora antes aseita nee, sira koalia nee, problema sira nian. Tanba tuir lei PGR nee lei MP ninian hatete katak PGR nee nomiadu husi PR maibe bazeia ba proposta nebee mai husi governu, see hanesan nee, Fretilin laiha buat ida iha prosesu nee, hanesan hau dehan nem konsulta ho partidu,” Aniceto esplika. Jay

Tidak ada komentar:

Posting Komentar