Kamis, 03 November 2011

Timor-Leste hetan ona progesu



SAPO TL ho PNN Portuguese News Network - 04 de Novembro de 2011

Relatóriu Globál kona-ba Dezenvolvimentu Umanu tinan 2011 “Sustentabilidade nó lia lós: Futuru Di’ak ba Ita Hotu”, hatudu kresimentu nó progesu iha rai laran.

Relatóriu ne’ebé fó sai husi Programa Nasoens Unidas kona-ba Dezenvolvimentu nian iha Copenhaga, iha loron 2 fulan Novembru, loron Kuarta-feira ne’e, ho objetivu atu kria valór ida ne’ebé reprezenta kona-ba dezenvolvimentu ho kategoria bázika dezenvolvimentu umanu tolu: Vida ida ne’ebé naruk nó saudavel, asesu kona-ba koñesimentu nó padraun husi vida moris ne’ebé di’ak.

Dokumentu ne’e hatudu katak Timor-Leste, aumenta tan ninia Índice de Desenvolvimento Humano (IDH), ba pontu 0,495 nó ida ne’e hatudu ona aumentu ba 22% husi tinan 2001 nó 2011, tuir períudu sustentabilidade nó kresimentu pozitivu.

Esperansa Média husi Vida nian mós aumenta, tuir saida mak haktuir iha relatóriu ne’e.

Ohin loron, sidadaun timor-oan ida sei moris iha mundu ne’e ho média liu husi tinan 6,3, duké iha tinan 2000, tanba iha tinan refere ho de’it tinan 56,2 maibé iha tinan 2011, aumenta ona ba 62,5.

Índise husi Dezenvolvimentu Umanu ne’e bazeia ba estatístika independente hirak ne’ebé hetan husi instituisaun internasionál sira, hanesan Banko Mundiál nó UNESCO, ba iha área prinsipál husi espetativa vida nasionál hanesan eskolaridade, Produtu Nasionál Bruto, iha kada kapita nó mós halo kalkulasaun ba valór totál tinan-tinan hodi klasifika nasaun hothotu.

Relatóriu tinan ida ne’e, fó atensaun ba progresu nó dezenvolvimentu husi nasaun ki’ak hothotu iha mundu ne’ebé sai hanesan risku, maski iha ona sékulu ida ninia klaran, karik foti medida hodi hamenus mudansa klimátika nó prevene atu la bele estraga ambiente, hanesan mós redus profundidade nó dezigualidade iha rai laran nó ho nasaun seluk.

Iha relatóriu tinan 2011 ne’e, adisiona ona nasaun 18 nó métodu kálkulasaun hodi hatudu kona-ba buat hirak ne’e sei muda karik iha dadus foun ruma.

Tuir metodolojia ne’ebé atualiza katak, kada kapita husi PNB iha Timor-Leste kontinua buras ba beibeik, hodi sa’e ba to’o USD dolár 3.005, iha tinan 2011 ne’e duké iha tinan 2010 ne’ebé ho de’it USD dolár 2.867.

Tuir relatóriu husi tinan 2010 nian katak tau ona Timor-Leste iha nasaun 147 primeiru, husi nasaun 187, hodi klasifika ba iha pozisaun 120ª, hanesan ranking ida ba nasaun 169.

Timor-Leste hetan ona pontu pozitivu, durante prazu naruk nian laran, desde nasaun ne’e restaura ninia Independénsia.

Tidak ada komentar:

Posting Komentar