Jumat, 01 Juli 2011

Seitor Enerjia TL, Potensia Boot Dada Investimentu

Posting Husi : Josefa Parada

DILI–Seitor enerjia iha Timor-Leste, iha potensia makaas atu atrai investidor sira mai kuda osan iha nasaun ida nee, hodi kria kampu servisu ba Timor-oan sira nebee oras nee barak mak sai dezempregu.
“Enerjia nee mak sai hanesan seitor boot nebee atrai investedor boot sira atu investe iha Timor-Leste, atu nunee bele loke kampu de trabalhu ba Timor-oan sira,” dehan Deputadu Bankada Fretilin, Joaquim Amaral ba jornalista sira, hafoin partisipa iha Konferensia Internasional kona ba asuntu enerjia, iha Hotel Timor, Kinta (30/06).
Joaquim hanoin katak, konferensia internasional nebee ohin (horseik, red) halao kona ba enerjia nee, importante tebes ba Timor atu nunee bele dada investidor boot sira mai investe iha nasaun ida nee.
“Konferensia internasional ida ohin kona ba enerjia ida iha Timor, nebee bolu investidor sira nebee mak tama ona iha ita nia rai, liu-liu iha area investimentu enerjia mina nian, atu halo explorasaun ka estudu nee mak kompania sira hanesan kompania Cad husi Portugal, no kampania Petro Gras husi Brazil, ho sira seluk nebee seidauk tama iha nee,  maibe hanesan Portugal Petro Gras ninian nee, ninia ejijensia iha hanesan Angola nian no ho sira seluk,” tenik nia.
Alende nee, nia dehan, konferensia ida nee, hanesan momentu importante atu bele fo informasaun ba publiku katak, kompania sira nebee atu mai halo investimentu iha Timor no balun nebee ezisti ona halo investimentu kona ba sira nia aset no merkadu.
“Ita hotu haree kona ba futuru no vantajen agora ba too tinan tolu nulu konaba kresimentu manda enerjia ba tinan tolu nolu nee  todan liu, ba  enerjia renovavel ka ba gas no gazoel,” nia esplika.
Nasaun hotu, katak Joaquim, presiza investimentu nebee boot atu bele kontribui ba kresimentu ekonomia. “See ita koalia konaba kresimentu ekonomiku, tenki kualitativu para bele hamosu tan kampu de trabalhu, tanba nee mak investimentu ida nebee ita bele konsidera boot atu  bele sai hanesan motor de aranka ba dezemvolvimentu, nee maka enerjia,” nia hatutan.
Ba tinan tolu nulu oin mai, Joaquim esplika, informasaun nebee kompañia Internasional sira aprezenta, haree katak, nesesidade boot liu mak k uza enerjia gas ho enerjia renovavel, hanesan primadona ba enerjia  futuru  tanba ninia kustu nee sai baratu, nunee mos familiar ho ambiente.
“Ita haree katak, enerjia seluk hanesan gazoel, ninia tendensia nee reduz ho impaktu ambiental nebee implika iha mudansa klimatika. Tanba nee, nasaun sira barak komesa tau nia atensaun ba iha enerjia nebee mos baratu. Ita hakarak dezenvolvemtu nebee sustentavel, tenki r familiar no ambiente, ita labele hakarak kresimentu ida nebee halo investimentu estraga tan ambiente,” katak Joaquim.
Iha fatin hanesan, Deputadu Bankada CNRT, Aderito Hugo, hatete, TL agora sei dependente hela ba kampu Bayu Undan 98%, bele dehan Timor-Leste isu ba enerjia ninian sempre relevante no actual tebes ba progresu nebee iha.
“Ita agora luta makaas hela ba situasaun ida agora, ita dependente hela ba kampu Bayu Undan, iha situasaun hanesan, ita iha hela negosiasaun ida nebee intensivu tebes entre kompania Woodside kona ba kampu Greater Sunrise ida nee mak involvimentu peritus sira husi Portugal, Brazil. Iha konferensia Internasional ida nee importante teb-tebes ba deputadu sira no entidade relevante iha nasaun ninia laran, para bele hatene  oinsa isu aktual kona ba enerjia, ita lori ba ita nia situasaun actual, isu enerjia nian iha Timor laran,” tenik Hugo.
Entretantu Sekretariu Estadu Rekursu Nasturais, Alfredo Pires, hatete, kona ba Greater Sunrise, opsaun TL nian forte nafatin,  kona ba teknikus, maske sira (Kompañia Woodside) foo argumentu oi-oin katak TL la seguru atu harii fabrika iha TL.
“Agora argumentus nebee sira ohin loron kaer maka dehan ita nia rain nee la seguru, sempre akontese violensia hanesan, ema baku malu. Needuni, see tau fabrika ida iha nee, investors sira la mai investe iha ita nia nasaun, tanba nee maka ita mos la simu,” esplika Pires.
Nia foo ezemplu, Fabrika LNG mos ohin loron, iha Papua Nova Guine mos lao hela, Irian Jaya mos lao hela, iha fatin tolu nulu iha mundu mos lao hela, parte rai balun nebee perigozu liu Timor mos lao hela. Tanba nee maka ami hare hanesan alasan ida. Mais tanba tratadus dokumentus nebe uluk hari katak ita tenki tur hodi diskuti, agora importante ba TL maka ita tenki defende makaas,” hateten Pires.
Nia mos sublina katak, kompania nasaional petroliu, Timor Gap, lei halo tiha ona iha Konselu Ministru, agora hein deit Prezidente Republika halo avaliasaun. Uluk sira halo tiha ona avaliasaun, sira tama  iha areas eskluziva sira hamutuk ho kompania Italiano ENI.
Tuir SERN, kompania ida uluk kompania nasional agora atu fila aan ona sai kompania internasional, ho nasaun ida nebee iha ligasoens istorikus, nia mos iha kontaktu lubuk ida ho Angola no Brazil.
Defenderias nebee nia iha, laos defenderias kiik, maibe 300.000 miloens ba reals, no esperensia sira nebee iha, no sira nia vontade atu partisipa iha aktividades petroliferu iha TL. Nomos atu ajuda dezenvolve Rekursus Naturais mos iha vontade atu loke sira nia kompania hodi bele hetan treinamentu.
“Ita hatene ona katak oras nee dadaun ita mos esforsu aan makas atu treinu ita nia ema. No ita mos sei presiza fatin para ita nia ema ba treinu. Entaun nee normal ida nebee TL mos tenki halo relasoins hanesan ita halo ho Thailandia, Petronas ho Korianu Coldes. Tanba aban bainrua ita harii ona ita nia kompania nasional petroliu maka depois ita foo kanar nee ba kompania nasional petroliu maka kaer,” tenik nia. Sin

Tidak ada komentar:

Posting Komentar