Minggu, 10 Juli 2011

Teknikamente, Kadoras GS Bele Dada Mai TL

Posting Husi : Josefa Parada

DILI–Kadoras Greater Sunrise (GS) iha posibilidade boot atu dada mai Timor-Leste (TL), tamba bazeia ba estudu nebee governu halo husi parte teknika nian, laiha problema. Posibilidade teknika nee, nudar argumentu ba TL iha prosesu negosiasaun ho Australia.  
“Estudus sira nebee Governu halo ona maka prosesu negosiasoens asuntus komersiais, saida maka ami hatene, ita haree husi parte tekniku katak laiha problema no komersial nee mos ita haree metin tiha ona,” hateten
Sekretariu Estadu Rekursus Naturais (SERN), Alfredo Pires ba jornalista sira, hafoin remata halo aprezentasaun iha Seminariu ba Estudante UNTL, IOB no UNPAZ iha kampus Faspol, Kaikoli-Dili, Kinta (07/07).
Alfredo rekoinese, sempre mosu polemika oi-oin katak imposivel atu kadoras GS dada mai TL, ho ida nee  maka estudante sira husi sosiedade sivil, liu-liu Movimentu Soberania TL husu ba Governu atu mai fo update ida kona ba prosesu Greater Sunrise, no esplika kona ba iha niveis oi-oin.
Tuir Alfredo, TL tenki lao nafatin iha prosesu negosiasoens, importante maka pozisaun Governu nian la muda, kontinua mantein nafatin katak opsaun kadoras mai TL maka diak liu ba Greter Sunrise nian. Hatan kona ba deadline negosiasaun, nia esplika,  prosesu dada kadoras nee presiza  tempu naruk no la fasil .
Nia hatutan, iha deadline ida atu aproxima, maibe laos GS, maibe kona ba CMETS nebe TL iha, nebee iha 13 Janeiru 2013 iha neba simplesmente dehan se TL lakohi simu ona tratadu ida naran CMETS, TL bele hakotu. Maibe nee sei dok,  no sei diskuti lubuk ida, fulan tolu-tolu, sei presiza sei diskuti barak liu tan.
Kompañia ida kaer GS nee hatete nia maka Woodside maibe nia halo Joint Venture ida ho kompañia CEL. CEL nee kompañia boot ida iha Mundu, no nia maka dudu hela teknologia ida Floating ka Namlele iha tasi leten. Kleur ona nia (CEL) hakarak dudu teknologia ida nee, no nia maka hanesan nain ba teknologia tanba nee maka iha tempu ida nee mos nia hakarak ida nee maka akontese hela iha nebaa.
Ho ida nee SERN Alfredo hatete, Governu TL preokupa tebes, tanba iha interese konflitu iha laran. Entaun TL hakarak CEL labele mete iha diskusoens, maibe tenki iha ema nebee independenti.
“Tanba see lae nia hakarak dudu teknologia nebee nia halo, para depois buat ruma failla iha nebaa, ita maka tenki fo fila fali sasan sira nee. Needuni ita nia pozisaun nebee ita halo maka transparente, no labele iha interese konflitus iha laran,” hatete Alfredo.
Entretantu Konselleru FRONT, Aniceto Guru Neves, hateten, tuir mapa jeolojia katak posu mina GS nia distansia mai TL 180 km no ba Australia iha 500 km. Bainhira prosesu negosiasaun ba kampu minarai lao ho informasaun nebe espalla iha komunidade nia leet katak kadoras GS imposivel mai iha TL, tanba haree husi aspeitu tekniku legal komersial.
Hatan kona ba parte preparasaun ba kampu GS, Prezidente Autoridade Nasional Petroliu, Gualdinho da Silva, hateten, Politika (ANP) entermus projetu GS, sira mos sai hanesan Autoridade Dezignadas tuir tratadu Tasi Timor katak atu serve interese  nasaun rua ninian, TL ho Australia.
“Entaun entermus pratika, ami kontinua halo diskusoens ho kompañia sira, kona ba asuntu importante ruma, atu bele lori projetu nee ba oin,” nia esplika.
Nia hatutan, ida nee signifika katak oras nee haree uluk liu, ba asuntu rezerva rasik, rezerva sai ona hanesan asuntu ida nebee kritiku tebes, molok koalia kona ba konseitu atu dezenvolve kampu GS.
Alende nee, hatete Gualdinho, sira mos finaliza ona estudu preliminaria kona ba konseitus tolu nebee maka kompañia sira entrega ba sira iha Setembru tinan kotuk, no sira aprezenta ona ba komisariu sira, liu-liu ba Sunrise Comission, depois diskusoens ho komisariu sira sira sei loke nafatin, loke fila fali diskusoens ho Kompañia sira atu haree kona ba konseitu ida-idak husi konseitu tolu nebee maka sira aprezenta ona mai TL.
Konseutu tolu nee maka hanesan, Darwin LNG, katak Pipeline lori ba halo prosesiamentu iha Darwin, katak fabrika LNG tau iha Darwin, ida maka Timor LNG, katak prosesiamentu fabrika LNG sei estabelese iha Beasu iha Kosta Sul no kestaun Floating LNG, katak namlele, roo ida husik namlele iha Tasi laran, depois halo produsaun prosesamentu iha armazen no depois iha nebaa maka sira faan dereitamente ba merkadu. Konseitu tolu nee oras nee sira estuda hela no preleminaria hatoo ona ba komisariu sira no lakleur sei loke tan diskusoens ho kompañia sira.  
“Alende asuntus tekniku nebee hau temi ona, ANP mos insisti makaas nafatin desde 2008 ba parseirus maioria 3 maka hanesan, Governu TL, Governu Australia no Woodside ho nia Joint Venture sira,” komenta Gualdinho.
Gualdinho hatete, parte tolu nee tenki mai ho aseitasaun em prinsipiu ida kona ba modelu ida atu dezenvolve kampu GSeater Sunrise, tanba sei labele dezenvolve kampu GS ho konseitu 3.
“Ami fiar, nudar ANP no mos Autoridade dezignada tuir tratadu Tasi Timor, ami fiar katak ita sei ba oin, tanba iha interese komun entre parte hotu, hakarak atu dezenvolve kampu GS, ida nee realidade,” hatete Nia.
Interese komun iha, maibe ida la hanesan maka seidauk iha aseitasaun diak kona ba meneira kampu nee tenki dezenvolve, oinsa maka bele hasai Minarai no Gas iha nebaa depois prosesa no lori ba too iha merkadu.
Metudu atu dezenvolve nee maka seidauk hanesan, seidauk iha aseitasaun diak ida entre parte 3 nee. Entaun signifika katak interese komun nee,  fiar katak kompañia sira hamutuk ho Estadu rua sei kontinua nafatin deskuti, atu bele iha alinhamentu diak entre parte 3 para ikus mai bele dezenvolve  kampu GS.
Iha fatin hanesan Prezidenti Ekipa Taskforce ba Estudu Viabilidade Mapa Tasi Okos, Francisco Monteiro, hateten, estudu tekniku nee pozitivu tebes, katak pipa GS nee bele dada mai Timor-Leste.
“Husi aspeitu tekniku no estudu sira too agora nee, atu prova deit katak uluk ema dehan teknikamente imposivel dada kadoras GS mai TL nee laloos. Iha ita nia estudu hatudu momos katak, iha posiblidade teknika, agora ita presiza konkluzoens sira nee klaru tiha ona katak, teknolojia ida atu monta pipa nee mos konforme ita tama iha distansia ka purfundade ida nebee sempre iha hela,” hatete Nia.
Francisco hatutan, mapa tasi okos nebee TL halo hatudu momos ona fatin nebee maka klean liu no fatin nebe maka ladun klean hodi nune bele evita fatin nebee klean liu no fatin nebee la klean.
Seminariu nebe ho nia tema “Politika Governu atu asegura kadoras Minarai no kampu Greater Sunrise mai TL” nee hetan aprezentasaun direitamente husi SERN, Alfredo Pires, Prezidenti Autoridade Nasional Petroliu, Gualdinho da Silva no Prezidenti Ekipa Taskforce ba Estudu Viabilidade Mapa Tasi Okos, Francisco Monteiro. Seminariu durante loron ida nee hetan partipasaun husi Etudante UNTL, UNPAZ, UNITAL. jin

Tidak ada komentar:

Posting Komentar