Kamis, 02 Juni 2011

Taxa mortalidade inan no oan nian tuun

To’o oras ne’e Ministériu Saúde dezenvolve ona atividade balun ne’ebé  haree liu atu hamenus taxa mortalidade inan no oan nian, ne’ebé ninia númeru boot tebes iha Timor-Leste.
Nune’e, Governu fó apoiu iha formasaun kontínua  ba enfermeiru no parteira sira iha urjénsia fó partu no iha formasaun espesializada enfermeiru nian iha jestaun moras komún labarik sira nian. Iha preokupasaun ida kona-ba oinsá bele fahe hanesan, médiku ba tratamentu labarik sira nian no médiku ba tratamentu feto sira nian iha ospitál hotu-hotu iha rai-laran, no la’ós ida ne’e de’it, atu bele  haree didi’ak liután  iha partu sira ne’ebé hetan tulun no kona-ba Jestaun integrada Moras sira Labarik nian (IMCI – Integrated management of Chilhood Illness) nune’e mós atu deteta moras sira iha nia tempu lolós. Tuir vise-Ministra  Saúde,  Madalena Hanjam, daudaun ne’e iha sentru saúde nian hamutuk 65 ne’eb’e  namkari iha rai-laran.
Prevensaun mós sai ona dezafiu ida no tanba ne’e iha fundu ne’ebé destinadu ba kampaña nasionál sira vasinasaun nian ne’ebé ninia objetivu mak kobre área país nian ne’ebé luan liután. Aleinde esforsu hirak ne’e,  iha mós reforsu ba iha servisu atu enkamiña pasiente sira. Sosa tan ona  Ambulánsia no kareta multifunsionál sira, ne’ebé  halo sirkulasaun iha sub-distritu hotu-hotu no iha kazu hirak  ne’ebé presiza duni mak tenke lori pasiente sira mai ambulánsia ne’ebé sei tula sira ba ospitál. Iha kazu hirak ne’ebé ho risku aas, parteira sira sei ba rasik pasiente nia uma, ida ne’e sei hakbesik liután parteira sira ho pasiente.
Ministériu saúde oferese, iha fulan 6 nia laran, formasaun ida ho naran SISCa (Serviço Integrado da Saúde Comunitária) ba ema hamutuk 600, entre lider komunitáriu, xefe-suku, xefe aldeia, voluntáriu sira husi komunidade, foin-sa’e  no feto sira ne’ebé namkari iha rai-laran tomak. Sira ne’e mak lidara programa ne’e.
Inisiativa seluk atu kombate mortalidade inan no oan nian mak  liu husi introdusaun suplementu nutrisionál iha sentru saúde no ospitál sira.
Aleinde hirak ne’e,  Madalena Hanjam rekoñese katak, kona-ba taxa mortalidade jerál, prezensa médiku Kuba nian sira, ne’ebé namkari iha rai-laran hodi fó asisténsia médika ba populasaun, fó ona kontribuisaun ne’ebé signifikativu tebetebes  atu hamenus taxa mortalidade nian. Organizasaun La’ós Governu nian sira, Klínika Relijioza no privada sira kompleta liután servisu públiku nian.
Maske, iha tinan 2010, númeru mate nian ne’ebé kauza husi moras la’ós da’et no asidente  aas, taxa mortalidade labarik nian tuun ona hosi tinan 2006/7 ba tinan 2010. Iha 2006/7, entre mate na’in 1000 númeru labarik nian 88 maibé iha tinan 2010, rejistu mate nian tuun ba metade, entre númeru rihun ida iha de’it labarik 44 mak mate  ho idade tinan 5 ba kraik.


Tidak ada komentar:

Posting Komentar